Pildistamise üks eesmärke on salvestada salvestamist vääriv hetk, et seda hiljem ka teistega jagada. Tänapäeva tehnikaajastul on juba ammu unustatud paberalbumid, kuhu paberfotosid kleepida sai. Enamuse fotode hoidmine toimub internetis. On olemas mitmeid nö. veebialbumeid, kuhu saab oma digipildid üles laadida, kuid isikupärasem lahendus on siiski luua personaalne koduleht ning valida välja ja panna sinna üles paremik oma töödest.

Internetist on leida väga palju vabavaralisi ehk tasuta galeriimootoreid, kus enamasti saab kodulehe kujundust vähemate või rohkemate piirangutega sättida ja üles ehitada oma äranägemise järgi. Kui sellised lahendused rahuldust pakkuvad ei ole, võib tellida kodulehe ka mõnest veebidisainiga tegelevast firmast, kuid sel juhul tuleb juba teatud tasuga arvestada. Siinkohal peaks rääkima vabavaraliste programmide kasutuse plussidest ja miinustest. Suurimaks plussiks on kindlasti see, et kodulehe tegemine ja selle hoidmine serveris on tasuta, miinuseks on aga väike kettaruum ning piirangud koduka funktsionaalsuse osas.

Ükskõik, kas koduleht tellitakse IT firmast, või tehakse ise, on vaja otsustada selle põhivärvid. Millist tooni teha koduleht, et sealt oleks hea pilte vaadata? Erksad värvid pole kindlasti hea lahendus. Hoiduda võiks ka bastellsest roosast, rohelisest, sinisest jne. Kindlaim lahendus on kas must või tumedam hall põhi, kuid sobib ka valge.

Kui keerulisem pool kodulehe loomisest on läbi, jõuame piltide üles paneku juurde. Siin on mõned aspektid, millega võiks arvestada:

• Võimalikult erinevad pildid! Kindlasti tekib mõne pildistamissessiooni käigus mitukümmend väga hästi õnnestunud fotot, millest iga järgnev on sarnane igale eelnevale, erinedes sellest vaid mõne üksiku detaili poolest. Sellisel juhul ei maksa neid kõiki kodulehele üles panna. Välja võiks valida maksimaalselt 2-3 tükki ja laadida need järjestiku üles.

• Kindlasti peaks kinni pidama erinevatest kategooriatest. Ei maksa linnu– või loomapilte panna maastikufotode alla, ning samamoodi portreefotosid makropiltide alla.

• Pildistades peegelkaameraga, millel on enamasti 10 MP ja rohkem, saame isegi JPEG formaadis väga suuremahulised pildid (näiteks 3900 x 2600 pikslit). Neid ei ole tarbekas sellises mahus kodulehele panna, kuna nad võtavad palju kettaruumi ning laevad aeglasema netiühendusega kasutajatel väga kaua, ennem kui avanevad. Seega tasub tõmmata mõni konvertimise programm ja pildid väiksemaks teha. Olenevalt pildil olevast tuleb aga jälgida, et pilti liiga väikseks ei tee. Detailiderohkel pildil tuleks pikim külg jätta vähemalt 800 pikslit, lühem külg jääb seega kusagil 300-500 pikslit, olenevalt sellest, kuidas pilt lõigatud on.