Poolkaaderkaamera ja täiskaaderkaamera

Kui esmane valik seisneb pildistamishuvilisel kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel, siis otsustades peegelkaamera kasuks, tuleb teha veel üks valik: kas poolkaaderkaamera või täiskaaderkaamera? Kui algselt isegi on plaanis osta odavam poolkaader, siis kas äkki tuleviku silmas pidades pole mõtekam osta objektiive, mis sobivad täiskaaderkaamerale?

Räägime siis lähemalt nendest saladuslikest „täiskaadritest“ ja „poolkaadritest“.

Suurim vahe pool –ja täiskaaderkaamerate vahel seisneb sensori suuruses ning crop-faktoris ehk fookuskordajas.

Täiskaaderkaameral on sensor (kaamera süda ja aju) 36 x 24 mm suurune. Poolkaaderkaamera sensor on sellest keskeltläbi 2 korda (3/4 ehk four thirds sensoriga Olympuse kaameratel) kuni 1,3 korda väiksem. 3/4 sensoriga kaamerad tegelikult poolkaaderkaamerate alla isegi ei liigitu, sest see on juba omaette sensori suurusega grupp. Nikonil näiteks on poolkaadri sensor ümardatult 24 x 16 mm ehk 1,5 korda väiksem sensori pikema külje pikkusest. Seda 1,5 korda väiksemat küljepikkust ehk fookuskordajat nimetatakse crop-faktoriks. Crop-faktor mõjutab objektiivi vaatenurka! Vaatenurk väljendub alas, mis kaadrisse mahub läbi kindla objektiivi, ning üldiselt on vaatenurk seoses objektiivi fookuskaugusega.

Samamoodi, nagu saab pilditöötlusprogrammis mõnda pildi osa ääri maha lõigates suuremaks muuta, toimib ka fookuskordaja. Ostes oma Nikoni poolkaaderkaamera (näiteks D90) ette 18 – 200 mm objektiivi, saate te sellele fookuskauguse vaatenurgale vastava vaatenurga asemel 1,5 korda „lähemale lõigatud“ ehk väiksema vaatenurgaga pildi, mis oleks justkui pildistatud 27 – 300 mm objektiiviga ja vastaks ka 27 – 300 mm objektiivi vaatenurgale. Tingitud on see sellest, et need arvud tuleb korrutada 1,5 kordse crop-faktoriga, ning 18 – 200 mm vastava vaatenurga asemel saategi hoopis 27 – 300 mm fookuskaugusele vastava vaatenurga. Eriti olulist rolli mängib fookuskordaja lainurkobjektiivide puhul, sest poolkaaderkaamerate ees läheb vaatenurk alati vastavalt kaamera sensorist tulenevale fooksukordajale väiksemaks.

Kui lainurkade kasutamisel on fookuskordaja negatiivne faktor, siis teleobjektiivide puhul on see hea omadus, kuna muudab pika teleobjektiivi justkui veelgi pikemaks.

Kuna 36 x 24 mm suurust sensorit on kallis toota, ning see muudab ka kaamera enda hinna kalliks, on see vaid profisarja kaamerates. Samuti paneb selline suur sensor kõrgemad kvaliteedinõuded ka objektiividele, mis muudab enamuse täiskaadrite objektiividest mõnevõrra kallimateks poolkaadrite objektiividest.

Enne peegelkaamera ostu tuleb endale mõned asjad veel selgeks teha!

Kaamera valik sõltub peamiselt kahest asjast:

1) kui palju on selleks finantsvahendeid

2) mis nõudmised kaamerale on nüüd ja edaspidi. Kas oled nö. „pühapäevapiltnik“ või keskmise klassi harrastaja, kellele piisab poolkaaderkaamerast, või on sul plaan fotograafiaga niivõrd tõsiselt tegelema hakata, et raha kokkuhoiu nimel ostad kohe täiskaaderkaamera, või vähemalt objektiivid, mis sobivad ka täiskaaderkaamera suurele sensorile.

Esiteks tuleb teha sul tootja valik: kas Olympuse odavamad kaamerad koos sama hinnaklassi suhteliselt kesise optikaga valikuga, või Nikoni kallimad kaamerad koos suure valikuga sama kallite Nikkori objektiivide ja alternatiivtootjate paremate hindadega objektiividega. Loomulikult jääb nende kahe tootja vahele veel mitu erinevat kaameratootjat ja siinkohal võib lugeda lisaks eelnevale infole tootearvustusi ja teha oma valik kasvõi sisetunde järgi.

Üldiselt loetakse peegelkaamerate tootjate lipulaevaks siiski Nikonit, Canonit ja Pentaxit. Kuid kindlasti ei jää Olympuse, Sony ja teiste tootjate odavamad ja keskklassi kaamerad palju alla Nikoni, Canoni ja Pentaxi sama klassi kaameratele. Küll aga tuleks endale aru anda, et kolmandad tootjad nagu Sigma, Tamron ja Tokina ei tee niivõrd laialdast valikut objektiive Olympusele ja Sonyle, kui nad teevad peegelkaamera tootjate lipulaeva kolmiku kaameratele.

Veel tuleb arvestada faktiga, et mõnel tootjal, nagu näiteks Pentax ja Olympus, ei olegi täiskaaderkaameraid (vähemalt veel). Seega, kui on väikseimgi võimalus, et mingil hetkel on soov muretseda endale suurema sensoriga täiskaaderkaamera, on mõtekas kohe valida tootja, kelle kaamerate valikus on ka täiskaadreid. Muidu hiljem olete suure probleemi ees: kogu optika oli valitud Pentaxi bajonetiga (see on objektiivi osa, mis kinnitub kaamera külge), aga täiskaaderkaamera peate ostma hoopis Nikoni või Canoni oma. Seega tuleks teha täiendavaid kulutusi ka uute objektiivide ostmiseks.

Veel üks asi, millele tähelepanu peaks pöörama, on ennem mööda minnes mainitud objektiivide valik: kui on tõsisem huvi fotograafia vastu ja pole välistatud algselt ostetud poolkaaderkaamera välja vahetamine hiljem täiskaaderkaamera vastu, on algne objektiivide ost. Objektiividki jagunevad laias laastus vastavalt kaameratele kaheks: poolkaaderkaamerate objektiivid ja täiskaaderkaamerate objektiivid. Täiskaadritele mõeldud objektiive saab kasutada ka poolkaadrite ees, ning sisuliselt mingit vahet seal polegi. Küll aga ei ole mõtet kasutada poolkaadri objektiive täiskaadri ees. Poolkaadri objektiiv lihtsalt ei kata kogu täiskaadri sensori ala ära, ning pildi nurgad jäävad tumedad ja udused.

Nikoni täiskaaderkaameratel (tähis: FX) on kohandusvõimalus poolkaadrite objektiividega (tähis: DX). Kuid sellisel juhul toimub pildistamine täpselt nagu 1,5 kordse crop-faktoriga.

NB! Kui ostate alternatiivtootjate (Sigma, Tamron, Tokina) objektiive, siis veenduge, et need oleks sobivad just Teie poolt valitud tootja kaamerale!

Resolutsioon ehk megapikslid – mis, milleks ja kui palju?

Resolutsioon on kaamera eraldusvõime ehk pildi detailide eristatavuse aste, mis väljendub megapikslite (MP) arvus. Seega tuleks kaamera valikul lisaks muudele näitajatele tähelepanu pöörata ka megapikslite arvule. Selle kohta võib öelda: mida rohkem, seda parem, aga liiga palju pole ka hea.

Suurem MP arv võimaldab jäädvustada selgemini väikseid detaile pildil, mis omakorda võimaldab suuremat teravalt jäävat väljatrükki.

Optimaalne MP arv on kompaktide puhul 6 – 12 MP ja peegelkaamerate puhul 10 – 14 MP, profisarja kaamerate puhul, millega tehakse fotosid ülisuurteks väljaprintideks 24 MP.