Kompaktkaamera vs. peegelkaamera vs. bridge camera

 

 

 

Mis vahe on kompaktkaameral ja peegelkaameral lisaks hinnavahele?

 

 A) Pildiotsija! Kompaktkaamera puhul kuvatakse pildistatav vaateväli elektooniliselt LCD eksaanile. Seda nimetatakse otsevaateks.

Kompaktkaamera objektiivi taga on valgustundlik sensor, millele langeb läätse läbiv valgus, kui objektiiv on lahti. Tekib kujutis, mis muudetakse digitaalseks pildiks ning kuvatakse LCD ekraanil.

Peegelkaamerate puhul on rakendatud otsevaadet vaid kallimate ja uuemate kaamerate puhul.

Põhirõhk on pildiotsijal (koht, kust vaadatakse läbi, kui kadreeritakse fotot). Sinna kuvatakse pildistatav vaateväli optiliselt.

Objektiivi taga on samuti valgustundlik sensor, kuid sensori ja objektiivi vahel on veel ka peegel, mis peegeldab objektiivist tuleva kujutise üles pentaprismale või pentapeeglile. Pentaprisma või pentapeegel suunab antud kujutise kaamera pildiotsijasse.

 

 B) Sensor! Kompaktkaameratel on kõvasti väiksemad sensorid kui peegelkaameratel. Väiksem sensor tähendab aga suuremat „müra“ mis avaldub väikeste täpikeste näol. Seega: mida suurem sensor, seda kvaliteetsem foto. Sama ISO väärtuse juures on sama tootja peegelkaameraga tehtud pilt alati parem kui kompkatkaameraga tehtud pilt. Eriti kehtib see kõrgema ISO väärtuse puhul, mil pildile tekib vägagi häiriv „müra“.

 

C) Objektiivid! Kompaktkaameratel on ees vaid üks objektiiv, mida vahetada ei saa. Kuigi see objektiiv katab enamasti suure fookuskauguse, ei paku kompaktkaamera nii suuri võimalusi kui vahetatavate objektiividega peegelkaamera. Näiteks tõeliseid makropilte saab teha siiski peegelkaamera ja õige 1:1 suurendusega makroobjektiiviga. Kompaktide plussiks võib siiski pidada seda, et nendega saab pildistatavale objektile väga lähedale minna ja ikka veel terava pildi saada (isegi 3 cm läheduselt mõne kompakti mudeliga).

 

D) Pildistamisreziimid! Paljud kompaktkaamerad töötavad vaid automaatreziimis, ehk kasutaja ei saa muuta ise ava, säri, ISO, valgetasakaalu/valgustemperatuuri ja paljut muud. Kui ei saa muuta ava, ei saa sättida ka teravussügavust, mida on enamasti vaja valitseda makro ja portreefotograafias. Valgetasakaalu/valgustemperatuuri mitte oludele vastavalt muutmisega võivad kompaktkaameraga pildistades jääda värvid tuhmid või omamoodi moondunud. Kompaktide puhul on see asi lahendatud nö. „variprogrammide“ valikuga. Ehk siis makropildistamsieks on olemas makroprogramm, portree pildistamiseks on olemas portreeprogramm, maastiku pildistamsieks on olemas maastikuprogramm jne. Fotograafiast tõsisemalt mitte huvitatud inimesele on selline lahendus täiesti piisav.

 

E) Kaamera mõõtmed ja kaal! Siinkohal jääb peegelkaamera kompaktkaamerale mugavuse aspektis kõvasti alla. Kui kompaktkaamerad mahuvad taskusse ja kaaluvad vaid mõnisada grammi ning alla sellegi, siis üks keskmine peegelkaamera koos objektiiviga kaalub ligi kilo või üle selle. Profisarja kaamerad ilma objektiivita kaaluvad juba 1000+ grammi. Kui aga kasutada mitmeid objektiive, statiivi ja välklampi, võib fototehnika kott kaaluda kuni 6 kg.

 

F) Päästikuviivitus ja salvestuskiirus!

Päästikuviivitus on aeg, mis kulub nupule vajutusest kujutise jäädvustamiseni.

Salvestuskiirus on aeg, mille jooksul kaamera mällu talletatud kujutise mälukaardile salvestab. Mida pikem on salvestuskiiruse aeg, seda kauem peab ootama kuni järgmise võtte teha saab.

Kompaktkaameratel on nii päästikuviivitus kui ka salvestuskiirus enamasti tugevalt aeglasemad, kui peegelkaameratel.

 

G) Pikslid! Tänapäeva kompaktkaamerate pikslid katavad ning isegi ületavad peegelkaamerate MP (megapiksel) suurust. Pikslite suurus mõjutab väljatrüki suuruse võimalust. Mida rohkem on MP, seda täpsemalt jäädvustuvad kõik detailid fotol ja seda suuremalt saab ilma detailide uduseks muutumata ja kadumiseta teha foto väljaprinti. Ometigi on väiksema sensoriga nt. 6 MP kompaktkaamera pildid väljatrükil kõvasti halvema kvaliteediga, kui suurema sensoriga 6 MP peegelkaameraga tehtud fotod. Selle põhjuseks on ennem mainitud kaamera sees oleva sensori suurus.

 

Lisaks kompaktkaameratele ja peegelkaameratele on nüüdseks juba mõnda aega müügis olnud ka SLR-tüüpi kaamerad (peegelkaamera-tüüpi kaamera) ehk bridge camera.

 Võib öelda, et SLR-tüüpi kaamera jääb oma omadustelt kompakti ja peegli vahele. Olenemata oma nimest jääb SLR-tüüpi kaamera siiski rohkem kompaktkaamerate poolele.

 

 

 

Mis on bridge camera´l kompaktist, mis peegelkaamerast?

A) Pildiotsija- sama, nagu kompaktkaameral. Otsevaatega LCD, mis tähendab seda, et

B) sensor on tal koguaeg töös, kuna sealt kaudu võtab LCD-ekraan pildi, mis omakorda tähendab sensori pidevat kuumenemist ja pildi kvaliteedi halvenemist informatsiooni digitaalse töötlemise käigus – „digimüra“.

C) Objektiivid – ei ole vahetatavad, nagu kompaktidelgi.

D) Pildistamisreziimid- SLR-tüüpi kaamera võimaldab kasutada nii automaat kui manuaalreziime, sellel saab kasutaja muuta ISO, ava ja säri.

E) Kaamera mõõtmed ja kaal- peaaegu sama suured kui osad peegelkaamerad, kuid kaalult kergemad. Väliselt küllaltki sarnased peegelkaameratega.

F) Päästikuviivitus ja salvestuskiirus- pigem nagu kompaktkaameratel.

G) Pikslid – nende pärast ei ole vaja tänapäeval enam 95% fotoaparaatide puhul muretseda, kuna enamusel kaameratest on vähemalt 6 MP. SLR-tüüpi kaameral on MP sama palju kui enamusel kompakt– ja kõikidel peegelkaameratel.

Kokkuvõttes võib jagada need kolm kaameratüüpi kahte suunda: kaamerad, mis ise mõtlevad (kompaktkaamerad) ja kaamerad, mis sunnivad kasutajat mõtlema (SLR-tüüpi kaamerad ja peegelkaamerad).

 

 

Milline fotokaamera valida?

 

 • Nii–öelda „pühapäevapilnikule“ ehk inimesele, kes tahab lihtsalt klõpsu ära teha, sobib kindlasti kõige paremini kompaktkaamera. Ainult suuna ja pildista! Kuid ka kompaktkaamera valikul tuleb lähtuda kõige tähtsamast reeglist: mida sellega pildistada soovitakse ja mis tingimustes kaamerat kasutada kavatsetakse? Kui muud kaamera parameetrid on suht samad, tasuks valida suurema sensoriga kaamera. Olgugi, et vahe on vaid paari millimeetri suurune. Kindlasti tuleks kompaktkaamera ostul lähtuda sellest, mida sellega soovitakse pildistada? Kas tahetakse teha maastikufotosid, või on oluline suurem zoom? Siin tuleks vaadata kaamera küljes oleva objektiivi parameetreid. Maastiku pildistamisel mängib olulist rolli väikseim võimalik fookuskauguse number. Mida väiksem see on, seda suuremalt mahub kaadrisse pildistatav ala. Näiteks võiks fookuskaugus alata 30 mm-ist. Mida suurem see aga on, seda lähemale suudab kaamera tuua kaugel asuvad objektid. Enamasti märgitakse fookuskaugust kordades, näiteks 5x zoom. Mida suurem on zoom, seda parem kaamera teoreetiliselt on. Kuid siinkohal tasub teada, et suurem ei ole alati parem. Liiga suur zoom võib mõjutada mõnevõrra pildikvaliteeti.

Kindlasti peab arvestama sellega, mis oludes kaamerat kasutatakse. Kas soojale maale puhkusele sõites on soovi ka vee all pildistada? Kas kaamera puhul on oluline tolmu– ja põrutuskindlus?

• Inimesele, kes soovib pildi jäädvustamist rohkem kontrollida, kuid kellel pole suuri summasid tagataskust võtta, võiks soovitada SLR-tüüpi kaamerat. See on suhteliselt odav, kuigi osade mudelite hind ulatub juba peegelkaamerate hinnaklassi. SLR-tüüpi kaamera eelis on aga see, et juurde ei pea ostma erinevaid objektiive. Samas annab see kasutajale suuremaid võimalusi kui kompaktkaamera. Kokkuvõttes võib SLR-tüüpi kaamerat soovitada inimesele, kes on fotograafiast rohkem huvitatud, kuid pole veel väga kindel, kui süviti ta sellega tegeleda soovib.

• Kui oled avastanud, et fotograafia pakub sulle tõsisemalt huvi, siis on ainus õige valik peegelkaamera oma kümnete ja kümnete erinevate võimalustega. Kuid ka peegelkaamera ostul pead teadma, kui süviti soovid fotograafiaga tegeleda, sest sellest oleneb nii tootja valik kui ka täis –või poolkaaderkaamera valik (poolkaaderkaamerast ja täiskaaderkaamerast saad lugeda "Kuidas teha õige valik? nr 2." osast).

Aspekte, mida kaamera valikul silmas pidada, on väga mitmeid, aga valida tuleks targalt. Sest olukorrad, kus kiiresti ostetud kaamera osutub mittesobivaks, on küllaltki tavalised. Vajaduse või soovi korral võib kaamera valikul alati nõu pidada müüjaga!

 

 

                                                                                     

Kompaktkaamera                                       SLR-tüüpi kaamera                                           Peegelkaamera